Sisu, mis töötab rohkem kui korra: taaskasutus PR-is
Teeme testi: mitu postitust oled kirjutanud oma blogisse, kodulehele või LinkedIni, mis said “eetriaega” vaid ühe korra – ja siis… kõik?
Kui vastus on “päris palju”, siis istud sa kasutamata kullakaevanduse otsas.
Sisu ei pea olema ühekordne. See peab olema taaskasutatav.
Nii nagu räägime keskkonnahoiust – prügi sorteerimisest ja taaskasutamisest –, võiksime sama loogikat rakendada ka sisuloomele. Hästi kirjutatud tekst ei ole ühekordne kampaaniajäätmete tükk, vaid korduvkasutatav väärtus. Sõnum, mis on juba su ajus küpsenud ja korra välja öeldud, väärib teist (ja kolmandat!) elu uues vormis.
Üle PRahi PR-lahenduste stuudios kasutame Tim Penfriendi sisu taaskasutuse süsteemi, mis aitab igast pikemast postitusest või artiklist välja tuua:
Särtsud (sparks) – tugevad seisukohad, tsitaadid, metafoorid, mikronipid;
Ampsud (bits) – väiksemad iseseisvad sisutükid, mis sobivad postituseks, videoks või meemiks;
Konksud (hooks) – erinevad avangud, kuidas üht mõtet eri viisidel serveerida.
See ei ole lihtsalt “copy-paste”, vaid strateegiline kordamine. Psühholoogid ja brändiuuringud on ammu kinnitanud: sõnum peab inimeseni jõudma 5–7 korda, enne kui see tõeliselt kohale jõuab. See ei tähenda igavat kordamist, vaid nutikat varieerimist.
Kui sa ei taaskasuta oma sisu, raiskad mitte ainult aega – vaid ka võimalust, et sinu sõnum päriselt kohale jõuaks.
Näidisteksti toel pisike katsetus
Näidistekst: „10 viga, mida alustavad PR-tegijad teevad”
Originaaltekstist leitud särtsud:
Särts 1: „PR ei ole kiire lahendus nähtavusele. See on usalduse kasvatamine ajas.”
Särts 2: „Kõige suurem viga on pressiteate kirjutamine enne, kui sul on lugu.”
Särts 3: „Kui sa ei tea, kellele sa kirjutad, siis ei tea keegi, miks ta peaks lugema.”
Kuidas muuta need ampsudeks?
Amps 1:
„PR ei ole kiire lahendus nähtavusele…”
LinkedIni postitus: „Kui sa ootad, et pressiteade toob kohe intervjuud, siis see pole PR, vaid soovmõtlemine. Usaldus vajab aega.”
Instagrami Reel: „Kas PR = kohe meedias? Pigem ei. PR = strateegia + järjepidevus.”
Uudiskirja tsitaat: „PR ei ole reklaam. See on usalduse ehitamine ajas.” Või: „PR ei osta tähelepanu, ta teenib usaldust.”
Amps 2:
„Kõige suurem viga on pressiteate kirjutamine enne, kui sul on lugu.”
Meem: „Sa: kirjutan pressika! Ajakirjanik: kellele ja miks?”
Pinterest: „Pressiteate checklist: Kas sul on lugu? Visuaal? Faktid? CTA?”
Podcasti teaser: „Millal mitte kirjutada pressiteadet?”
Mini-tööriist: Proovi ise!
Tahad katsetada? Vali enda tehtud materjalidest üks vana blogipostitus, pressiteade või intervjuu. Leia sealt 5 tugevat mõtet, mida saaks eraldi välja tuua. Kirjuta igale neist näiteks üks uus sotsiaalmeedia versioon (või lase end meil aidata 😉). Postita need erinevatesse kanalitesse: LinkedIn, Instagram, uudiskiri – kohanda, ära kopeeri.
Kokkuvõtteks:
Sisu ei pea tegema ilmtingimata rohkem. Sisu peab lihtsalt töötama su heaks rohkem. Kui sa juba lood häid tekste, siis need väärivad rohkem kui üht avaldamist. Need väärivad täiendavat elu ja uut rolli: postitusest videoks, videost meemiks jne.
Tahad, et aitaksime sul oma olemasolevat sisu taaskasutusse suunata? Saada meile üks oma “ükskord-postitatud” tekst ja me näitame sulle, kuidas sellest teha vähemalt 10.
Sõnumi kordusest
Väite „sõnum peab inimeseni jõudma 5–7 korda, enne kui see tõeliselt kohale jõuab“ teaduslikku paikapidavust toetavad mitmed psühholoogia ja turunduse valdkonna uuringud, mis käsitlevad korduste mõju reklaamide tõhususele, brändi meenutatavusele ning sõnumi mõistmisele.
📘 Uurimuste ülevaade:
Psühholoogia ja reklaamiteooria kinnitavad, et kordus (repetition) suurendab tõenäosust, et inimene sõnumi meelde jätab või sellele reageerib. See toetub õppimisteooriatele, mille kohaselt kordamine tugevdab mäluradu. Reklaaminduses on levinud mõiste wear-in effect, mis viitab sellele, et sõnum muutub märgatavaks ja tõhusaks alles mitmendal kokkupuutel – tavaliselt peetakse 5–7 kordust klassikaliseks piiriks, mis pärineb reklaamipsühholoogia standarditest.
📚 Toetavad teadustööd:
Krugman, E. P. (2013). An Application of Learning Theory to TV Copy Testing
Näitab, et korduv eksponeerimine suurendab tähelepanu ja meelespidamist.
Singh, S. N. & Cole, C. A. (1993). The Effects of Length, Content, and Repetition on Television Commercial Effectiveness
Leiti, et reklaami optimaalne korduste arv jääb vahemikku 3–7.
DOI: 10.1177/002224379303000108
Lee, S. Y. & Cho, Y. S. (2010). Exploring Wearin and Wearout in Web Advertising
Eksperiment näitas, et brändi meenutamine suurenes oluliselt alles pärast viiendat kokkupuudet.
Stammerjohan, C. et al. (2005). The Interaction Between Publicity, Advertising, and Previous Brand Knowledge
Tulemused kinnitasid, et kordused tugevdavad sõnumi vastuvõttu, eriti kui eelnev teadlikkus on madal.
DOI: 10.1080/00913367.2005.10639209
Rau, P. L. P., Zhou, J. & Chen, D. (2014). The Influence of Repetition and Time Pressure on Mobile Ad Messages
Igapäevaselt rohkem kui viis korda reklaami näinud kasutajatel oli oluliselt kõrgem bränditeadlikkus.
Barber, S. J. & Hassan, A. (2021). The Effects of Repetition Frequency on the Illusory Truth Effect
Kordamine suurendas väidete usutavust ja meenutamist, eriti pärast viiendat kordust.
Auty, S. & Lewis, C. (2004). Reminder Effect of Product Placement on Children’s Choices
Täheldati, et 5–6-kordne kokkupuude tõstis oluliselt tootevalikute arvu.
Sutherland, M. (2020). Advertising and the Mind of the Consumer
Autor viitab, et reklaamispetsialistid ja psühholoogid soovitavad sõnumi kinnistamiseks vähemalt 5–7 kordust.
Kokkuvõte
Väide, et sõnum peab inimesteni jõudma 5–7 korda enne, kui see kinnistub, põhineb laialdasel teaduslikul toetusel. Kordus suurendab sõnumi kognitiivset mõju, parandab mälujälge ja soodustab positiivsete hoiakute kujunemist.
Ehk teisisõnu: kordamine on tarkuse ema ja ema on väga pettunud, kui su sisu ilmub ainult ühe korra.
💡 Tahad, et me aitaks su vanad postitused üles soojendada ja uude kuube panna? Saada meile üks oma lemmiktekst ja me näitame, kuidas sellest sünnib terve jada sisu.