Pressiteade on olemas. Miks kajastust ei tule?
Pressiteade on paljude ettevõtete jaoks PR-i sünonüüm. On uudis → kirjutame pressiteate → saadame laiali → ootame. Kui kajastust ei tule, on järeldus sageli: “meedia ei ole huvitatud”. Tegelikult ei ole probleem enamasti meedias. Probleem on selles, et pressiteade üksi ei ole strateegia. Jah, muidugi! On endalgi ette tulnud hetki, kus pressiteade maandus pesas ümara nulliga. Neist üks näide: toode, mille turuletuleku aeg jäi sügavasse talve – aga tarbimisharjumused on sellel tootel kevadest sügiseni, piikidega just kevaditi ja sügiseti.
Surve oli, et pressiteade toote olemasolust tuleb asap välja saata. Ajastus oli aga kolmekordne möödalask: vale aastaaeg, vale kuu ja veel vahetult enne jõuluperioodigi. Tõsi, sõnum ei olnud probleem. Probleem oli formaat ja aeg.
Mis lõpuks töötas? Sisuturundus õigel hooajal – sobivad kanalid, välja mõeldud tegelased vastavalt toote kasutajaprofiilidele ja influencer’ite koosmõju. Pressiteade lihtsalt polnud sel hetkel lihtsalt õige tööriist. Vaatame, miks pressiteade ei too või ei pruugi tuua automaatselt nähtavust ja mida selle asemel teha.
Ajakirjanikud ei otsi pressiteateid, vaid lugusid
Pressiteateid saadetakse iga päev kümneid, tegelikult isegi sadu. Ajakirjanikud otsivad nurka, mõju, konflikti, inimlikku mõõdet ja laiemat tähendust.
Kui sinu pressiteade räägib sellest, et “meil toimus” või “meie ettevõte tegi”, on see ettevõttekeskne, mitte lugejakeskne. Hea lugu vastab küsimusele: miks see peaks kedagi peale teie huvitama?
Ilma varasema nähtavuseta oled sa anonüümne
Kui ajakirjanik pole sinust varem kuulnud, ei tea sinu tausta ega ekspertiisi, on tal lihtsam valida allikas, keda ta juba tunneb. Pressiteade ei loo üleöö autoriteeti.
Nähtavus tekib järjepidevusest: arvamuslood, kommentaarid, ekspertpositsioon, sotsiaalmeedia kohalolu, varasemad kajastused. Pressiteade on üks fragment, üks tööriist kogu kommunikatsioonipirukas – mitte kogu süsteem.
Pressiteade ei asenda meediasuhteid
Päriselt toimiv meediasuhtlus tähendab, et tead, milline ajakirjanik, millist teemat katab, oskad oma teema siduda tema varasemate lugudega ja julged teha personaalse pöördumise.
Üks telefonikõne või isiklik kiri õigele ajakirjanikule võib olla väärtuslikum kui sada üldlisti saadetud pressiteadet. Tasub proovida!
Pressiteade ei loo strateegiat
Kui sinu ainus PR-aktiviteet on pressiteadete saatmine, jäävad vastamata küsimused: mis on meie põhisõnum, millist kuvandit tahame kujundada, mis teemadega tahame seostuda, mis sihtrühma tahame mõjutada? Ja kus su sihtrühm asub? Millises kanalis?
Ilma selleta on iga pressiteade.. mis? Täpselt, üks fragment kogu kommunikatsioonipirukas. Strateegiline PR loob loo, mida räägitakse järjepidevalt. Pressiteade on lihtsalt üks peatükk selles loos.
Mida siis teha, küsid.
Alusta sõnumistrateegiast
Enne kirjutamist küsi: mis on meie peamine sõnum, millist muutust tahame luua, mis teeb selle meie loo ajakohaseks? Kui sõnum on nõrk, ei päästa seda ka parim pressiteate struktuur.
Mõtle kogu ringile, 360°
Hea nähtavus ei tule ühest pressikast. See võib koosneda pressisündmusest, PR-stuntist, pressiteatest, eksperdi arvamusloost, kommentaarist uudises, LinkedIni postitustest, intervjuudest ja konverentsidel, seminaridel, ümarlaudadel ülesastumistest. Sinu sõnum on üks, aga sel saab olla mitu kanalit.
Ehita ekspertpositsiooni
Kui sinu nimi seostub juba kindla teemaga, siis on väga hea töö juba tehtud ja küllap pöörduvad ajakirjanikud sinu poole ise. Oluline on siit endaga kaasa võtta see, et eksperdiks ei saada ainult pressiteate kaudu – eksperdiks saadakse järjepideva nähtavuse kaudu.